Blue Crafting Soul

Crochet stress ball with filling granules

It’s been a long time since I was last inspired to pick up a crochet hook and yarn. For some reason, I remembered an amigurumi pattern that I have made many times before – a two-color filled heart. I have two great co-workers who are nice to talk to when times are tough (not only, of course) – they are like my life-size stress balls. I got the idea to make them their own little stress balls as a thank-you.

The pattern is still available on the wide web: Zhaya Designs – Two Tone Heart (also available in German). In my opinion, this is a brilliant technique and I have not come across any other patterns with such a smooth color change. Since only a single crochet stitch is needed when crocheting, the most difficult part is the color change:

At the end of the color row, you have to make sure that the last stich stays tight.
When starting with a new color, you have to adjust the thickness of the heart with the yarn – when bringing the yarn over from the opposite side, you have to leave a part loose so that the heart still remains spacious in the middle.

This time I used a new filling for the first time. So far I have only filled the toys with polyester fiberfill. For the stress balls I tried plastic granules (poly beads) instead to add a crunchy effect.

I crochet quite tightly, but this time I decided to pack the filling securely in nylon socks – so that the hearts can withstand even strong stress. This pattern requires 2 socks. Since the yarns run exactly in the middle of the heart due to the color change, the yarns form a partition in the middle and the filling must be placed in the two sides separately.

I progressed with the pattern as much as possible before adding the stuffing, so it wouldn’t get in the way. When it looked like the opening was still big enough to fit comfortably, I added some granules to the toe of the sock for weight, let the sock sink into the heart shape, and gradually added more filling as I continued crocheting. Fortunately, filling granules are heavier and easier to add than lightweight fiberfill. Before closing up the heart (sounds like cardiac surgery), I simply tied the socks in a knot above the filling and cut off the excess parts.

This pattern is probably one of my first amigurumi finds. It is so simple yet versatile, as it allows for different color combinations. It keeps finding a way to my heart 🙂

Heegeldatud stressipall graanulitega

Üle pika aja tekkis jälle inspiratsioon heegelnõel ja lõngad kätte võtta. Millegipärast tuli meelde üks amigurumi muster, mida olen varasemalt mitu korda teinud – kahevärviline täidetud süda. Mul on kaks toredat töökaaslast, kellega meil on hea arutleda, kui on rasked ajad (muidugi ka headel aegadel) – nad on nagu minu elusuuruses stressipallid. Mul tuli mõte teha neile tänutäheks oma väikesed stressipallid.

Muster on endiselt veebiavarustes olemas: Zhaya Designs – Two Tone Heart. Kes saksa keelt valdab, võib ka saksakeelse versiooni leida. See on minu arust täiesti geniaalne tehnika ja ma pole rohkem sellise sujuva värvivahetusega mustreid kohanud. Kuna heegeldamisel on vaja ainult kinnissilmust, siis kõige keerulisem ongi värvivahetus:

Värvirea lõpus peab jälgima, et viimane silmus jääks korralikult pingule.
Uue värviga alustamisel peab lõngaga reguleerima südame paksust – lõnga vastaspoolelt üle tuues peab jätma osa lahtiselt, et süda keskelt ikka ruumiline jääks.

Sel korral kasutasin esmakordselt uut täidist. Siiani olen mänguasju täitnud ainult padjatäidisega. Stressipallide jaoks otsustasin proovida hoopis graanuleid, mis ka mõnusalt krudisevad: Be Creative – Klaasgraanulid

Ma heegeldan küll üsna tihedalt, aga otsustasin seekord täidise igaks juhuks kindlalt nailonsokkidesse ära pakkida – et südamed ikka ka tugevama stressiga vastu peaks. Selle mustri puhul on vaja 2 sokki. Kuna lõngad jooksevad värvivahetuse tõttu täpselt keset südant, siis moodustub keskel lõngadest vahesein ja täidist tuleb panna kahele poolele eraldi.

Ma heegeldasin valmis võimalikult palju, enne kui täidist lisama hakkasin, et see ei häiriks. Kui tundus, et ava on veel piisavalt suur, et mugavalt toimetada, lisasin natuke graanuleid raskuseks sokivarbasse, lasin sokil südamepauna vajuda ja lisasin heegeldamise ajal järk-järgult veel graanuleid. Õnneks graanulid on raskemad ja neid on tööle hõlpsam lisada kui kerget polüestertäidist. Enne töö lõpetamist sidusin lihtsalt sokid graanulite kohalt sõlme ja lõikasin üleliigse osa ära.

See muster on vist üks mu esimesi amigurumi leide. See on nii lihtne, kuid samas mitmekülgne, kuna võimaldab erinevaid värvikombinatsioone. Ikka ja jälle leiab ta tee minu südamesse 🙂

Crochet Christmas sweater for chicken

This year the Christmas mood came with first snow… and a request for Christmas sweaters for chicken! One of my childhood friends already had 3 vests for her chicken and this time she asked if I feel like making some festive outfits. Of course I had just deleted all the chicken clothes’ tutorials from Pinterest because I did not expect to ever need them again. Luckily, this time it wasn’t hard to find those patterns. It seems that dressing up chicken is so popular that some people have turned it into a business and are selling their patterns.

To my pleasure I also found the guide I used for the first vests: She Radiated Joy – Crochet Chicken Sweater.

For some people it probably raises the question: why would chicken need sweaters? My childhood friend has Silkies and she takes them to events for educational purposes. The vests are accessories for different activities. For the Christmas version I used the previous pattern as a base and just played around with colors and additional elements. This time my friend also requested hats. It was quite fun to work on little suits – like making something for elves. I hope the costumes are a good fit and a nice sight for everybody.

Heegeldatud jõulukampsun kanale

Sellel aastal saabus jõulumeeleolu üsna omapäraselt – lisaks esimesele lumele akna taga potsatas mu messengeri kiri küsimusega, kas ma kanavesti viitsin heegeldada. Küsija oli juba 3 kanavesti omanik ja tahtis pühade puhul oma lemmikutele uhkemat rüüd – ta küsis seekord jõuluteemalisi kampsuneid. Muidugi olin ma just Pinterestis kõik vastavad õpetused ära kustutanud, sest ei arvanud, et pean kunagi veel kanadele riideid valmistama. Õnneks ei olnud seekord mustrite leidmine raske. Tundub, et kanade riietamine on juba nii populaarne, et osad on endale sellest isegi äriidee leidnud ja müüvad oma mustreid.

Leidsin enda rõõmuks ka õpetuse, mida esimeste vestide puhul kasutasin: She Radiated Joy – Crochet Chicken Sweater.

Mõnel tekib ilmselt küsimus: milleks kanadele kampsun? Mu lapsepõlvesõbral on siidikanad, kellega ta huvi korral külas käib, et elamust ja arendavaid tegevusi pakkuda: Facebook – Loomadega koos. Need vestid on tal abivahendiks, et erinevaid tegevusi korraldada. Jõulude puhul ma võtsin aluseks sama mustri, mis eelmiste vestide puhul, ja lihtsalt mängisin värvide ja lisaelementidega. Ta soovis seekord ka mütsikesi. Oli üsna lõbus väikeste ülikondade kallal nokitseda – nagu meisterdaks midagi päkapikkudele. Ma loodan, et kostüümid sobivad ja on rõõmsaks vaatepildiks kõigile osalistele!

Autumn leaf prints

My little one is not a big fan of walking – it is too boring. It is possible to get her moving, but she always ends up with some extra activities or picking something off the ground. So this time her incentive was picking leaves. It is autumn and the leaves are starting to change colour and fall off the trees. We managed to get a nice selection.

To be honest, I think it was an incentive for me as well. One my friends recently sent me a photo of a pretty painting she made with her daughter. They made lots of leaf prints on a paper and the result looked like a modern fabric design. I’ve tried that before as well, but last year my little one didn’t have enough patience – so I was looking forward to trying it again.

I have been buying “Painting by Numbers” pictures recently and they always have more paint that the pictures actually require. Thanks to that we had quite a variety of little acrylic paint pots to play around with. With her plasticine set she also got a roll, which was perfect for rolling over the painted leaves, once we put them on the paper. With this simple equipment, we just let our imagination flow and painted all leaves. We ended up using both sides, to see the difference in patterns.

Since there is a little friend’s birthday coming up, my little one got the idea of turning the painting into a card. Acrylic paint dries quite well and I liked the idea. She wanted to add glitter to the wet painting (I suspect she remembered our Christmas project from last year), but I think the picture is perfect as it is. However, I have been wanting to make more shaker cards, so I managed to add some extras – much to her liking. Allow me to present you – our autumn birthday card!

Who can guess, which package has been reused for the shaker element?

Sügisene lehemuster

Mu tibu ei ole suur kõndimise fänn – see on liiga igav. Teda on võimalik liikuma saada, kuid see lõppeb alati mingi lisategevusega või ta hakkab midagi maast korjama. Nii et seekord oli tema motivatsiooniprogrammiks lehtede korjamine. On sügis ja lehed hakkavad värvi vahetama ning puudelt langema. Meil õnnestus koguda kena komplekt.

Ausalt öeldes, mainitud programm oli ka mulle põnev. Mu sõbranna saatis mulle hiljuti foto ilusast maalist, mille ta koos tütrega tegi. Nad tegid paberile palju lehejälgi ja tulemus nägi välja nagu kaasaegne kangakujundus. Olen seda ka varem proovinud, kuid eelmisel aastal ei olnud mu tibul piisavalt püsivust – seega ootasin huviga, et saaks uuesti proovida.

Olen viimasel ajal ostnud maale, kus saab numbrite järgi värvida, ja neil on alati rohkem värvi, kui piltide jaoks tegelikult vaja on. Tänu sellele oli meil katsetamiseks üsna suur valik pisikesi akrüülvärvipotte. Oma plastiliinikomplektiga sai ta ka rulli, mis oli ideaalne värvitud lehtede silumiseks, kui need paberile panime. Selle lihtsa varustusega lasime lihtsalt oma kujutlusvõimel lennata ja värvisime kõik lehed ükshaaval üle. Lõppkokkuvõttes kasutasime lehtede mõlemat poolt, et mustri erinevust võrrelda.

Kuna meil on tulemas väikese sõbra sünnipäev, tekkis tibul idee muuta maal õnnitluskaardiks. Akrüülvärv kuivab üsna hästi ja mulle hakkas see mõte meeldima. Ta tahtis märjale maalile lisada sädelevat pulbrit (ma kahtlustan, et ta mäletab meie jõuluprojekti eelmisest aastast), kuid minu arvates on pilt ideaalne sellisena, nagu ta on. Samas, ma olen tahtnud teha rohkem shaker-kaarte, nii et mul õnnestus siiski tema soov täita ja natuke põnevust lisada. Lubage mul esitada – meie sügisene sünnipäevakaart!

Kes oskab arvata, mis pakend on taaskasutatud shaker-elemendi jaoks?

Gift card pocket with A4 or 30 cm design paper

I have tried the concept of gift card pockets before, but so far I was only creating designs with my Cricut. I had the opportunity to try it out again and this time I decided to include design paper. I am still cutting the card slot template I have created on Cricut Design Space, but the shape is simple enough to cut with a scalpel, if you have a steady hand. The base shape is a rectangle and can have some extras. The hole is a long rectangle with circles on the ends. In Estonia it is quite popular to have plastic gift cards in the size of a bank card – so my template has a slot with the length of 9 cm and width of 2 cm. The height of the folded slot should be at least 2,5 cm to hold the card properly. As you can see on the photo, the whole slot piece is only big enough to cover 2 sides of the outside panel. Making it longer makes the card too thick (3 sides of double layers) and the folding gets complicated. The panel provides you with enough space for a short handwritten message.

I recommend to put extra effort into scoring, as there are quite a few folding lines. I have a machine suggestion in my first post about paper crafts. If not available, you can also use a ruler and a tool with a finer edge that is not too sharp to cut through the paper (such as the blunt side of scissors or a butter knife).

Now I have different layouts, depending on the paper I use for the outside. I started with A4 structured cardstock, but there are also same size design papers available. The latest card I made from 30×30 design paper. In the next pictures I have tried to create some blueprints – the dotted line indicates scoring lines, the solid line shows the cut sections. NB! You can’t use them as a templates – the scale is not accurate!

1. Using A4 paper and hiding the ribbon on the inside, you need longer strips for the outside and can cut the A4 sheet in 2 strips. Between the 2 left sections you need to make a cut in the fold, to have a gap for the ribbon. The section on the right side (4th) can either be cut off and glued on top of the ribbon or folded on top with an extra gap for the ribbon.

You can also leave the ribbons outside and then you don’t need the extra panel piece from the right.

2. Using 30 cm (or actually 30,5 cm) design paper and attaching the ribbon to the inside, you can cut the 30×30 design paper in 3 equal strips. The options with the panel on the right are the same as with the A4 example.

3. Using A4 paper and attaching the ribbon on the outside, you can cut the A4 sheet in 3 equal strips. However, in this case you would need to make the card slot slimmer, as the panels will be under 10 cm in width (A4 papers are usually under 30 cm) and it might work for folded cash, rather than a plastic card.

I hope it is understandable. I really like the idea of this little pocket. During busy times it is quite common to quickly grab a flower bouquet or a bottle and then add a gift card or a bit of cash. I think this card makes that type of gift a bit more special and personal.

Kinkekaarditasku A4 või 30cm disainpaberiga

Olen kinkekaarditaskute kontseptsiooni varemgi proovinud, kuid seni katsetasin põhiliselt Cricutiga kujundamist. Mul oli võimalus seda uuesti proovida ja seekord otsustasin kasutada disainipaberit. Kaardipesa lõikasin endiselt oma Cricut Design Space šabloonide järgi, kuid kuju on piisavalt lihtne, et seda korraliku paberinoaga (ja kindla käega) käsitsi nokitseda. Põhikujund on ristkülik ja sellele saab kaunistuselemente lisada. Ava moodustab pikk ristkülik, mille otstes on ringid. Kuna Eestis on üsna populaarsed pangakaardi-suurused plastikust kinkekaardid, on minu šabloonil pilu, mille pikkus on 9cm ja laius 2cm. Volditud pesa kõrgus peab olema vähemalt 2,5 cm, et kaart korralikult püsiks. Nagu fotolt näha, on kaardi pesa vaid nii suur, et katta välispaneeli 2 külge. Kui sisepaneel liiga pikaks teha, võib kaart liiga paksuks osutuda (3 külge kahekordset kihti) ja voltimine muutub keeruliseks. Samas on paneelil piisavalt ruumi, et sinna väike õnnitlus kirjutada.

Ma soovitan voltimisjoontega põhjalikult tegelda, kuna neid on päris palju. Mul on esimeses paberikunsti postituses ka üks masinasoovitus. Kui midagi sellist ei ole, saab edukalt kasutada ka joonlauda ja mõnda peenema servaga tööriista, mis ei oleks liiga terav, et paberit läbi lõigata (näiteks kääride või võinoa tömp pool).

Nüüd on mul erinevad variandid, olenevalt paberist, mida välispaneeli jaoks kasutan. Alustasin A4 mõõdus reljeefse kartongiga, kuid saadaval on ka sama suurusega disainipabereid. Viimase kaardi tegin 30×30 disainpaberiga. Järgmistel piltidel olen proovinud luua abijooniseid – punktiirjoon tähistab voltimisjooni, pidev joon näitab lõikeid. NB! Neid ei saa šabloonina kasutada – mõõtkava pole täpne!

1. Kasutades A4 paberit ja peites paela siseküljele, on välisküljele vaja pikemaid ribasid ja saad lõigata A4 lehe 2 võrdseks tükiks. Kahe vasakpoolse lõigu vahel peab voltimisjoonel väikese lõike tegema, et paela läbistamiseks oleks tühimik. Parempoolse osa saab kas ära lõigata ja liimida lindi peale või samuti voltida, jättes lindile tühimiku.

Paelad saab ka kaardi peale jätta – siis ei ole seda neljandat külge vajagi.

2. Kasutades 30cm (või tegelikult 30,5cm) disainpaberit ja kinnitades paela siseküljele, saad 30×30 disainpaberi lõigata 3 võrdseks ribaks. Parempoolse tüki kasutusvõimalused on samad, mis A4 näites.

3. Kasutades A4 paberit ja kinnitades lindi välisküljele, saab lõigata A4 lehe ka 3 võrdseks ribaks. Kuid sel juhul peaksid kaardipesapaneeli kitsamaks muutma, kuna välispaneelide laius jääb alla 10 cm (A4 -paberid on tavaliselt alla 30 cm) ja seda võib kasutada volditud sularaha, mitte plastkaardiga.

Ma loodan, et kõik on arusaadav. Mulle isiklikult väga meeldib see väike tasku. Kiirel ajal on üsna tavaline haarata kiiruga lillekimp või pudel ja sellele lisada kinkekaart või natuke sularaha. Ma arvan, et see kaart muudab seda tüüpi kingituse natuke erilisemaks ja isikupärasemaks.

Share this:

Like this:

Share this:

Like this:

Share this:

Like this:

Share this:

Like this:

Share this:

Like this:

Share this:

Like this:

Share this:

Like this:

Share this:

Like this: