Paper plate mushroom

Since I was in between jobs for the first time during the first covid wave and the capacities of the kindergarten were limited, I decided to take it easy and stay home with my little one. During this time, we went for walks in the local woods, cycled to the sea and crafted at home. Crafting ideas for kids you can find successfully in Pinterest – that was the case with this mushroom. I liked thet fact that it can be done from handy home resources.

What does this mushroom consist of?

  • 2 paper plates (left over from a birthday party)
  • 2 rolls of toilet paper
  • gouache paint

How do you put it all together? Unfortunately, I didn’t take any pictures of the process, so I’m trying to manage with words now.

  1. As you can see from the picture, you need to cut one plate and a roll of paper. On the plate that goes down to the bottom, the edges can be cut into zigzags to mimic grass. At first, I cut one roll of paper lengthwise so that it would be like one sheet of paper and it would be easier to cut further. Then I cut it crosswise in a zigzag pattern to form two open rolls with one straight edge and the other zigzag like grass. We finally wrapped these two pieces around the lower part of the mushroom leg to imitate the grass. The straight edge of one piece needs to be cut into tassels to glue to the bottom plate. What you can’t see in the picture: the top of the mushroom leg also needs to be striped to be glued to the mushroom hat.
  2. Now comes the fun part where the little ones can get involved – all the outer sides of the parts should be painted. We had gouache paints and the little one could already operate with a brush. The mushroom was exciting enough for her to paint it herself. I already had to take over with the grass, because she ran out of patience. Smaller ones can cover them with finger paints instead.
  3. We let the paint dry for 24 hours just in case. Once this “difficult time” has been overcome, they must be glued together with crafting glue. The order in which this is done is not particularly important here. The only important point is that the grass rollers should be placed around the mushroom leg before gluing to the lower plate.

There are many more exciting things you can do with toilet paper rolls – I always keep a few pieces in reserve to do something spontaneously. Check your inventory of paper dishes as well – maybe you already have an idea!

Pabertaldrikust seen

Kuna ma sattusin esimese covidi laine ajal esmakordselt elus töötu rolli ja ka lasteaia tegevus oli piiratud, otsustasin asja rahulikult võtta ja tibuga kodus olla. Sellel ajal käisime palju kohalikus metsatukas jalutamas, jalgrattaga mere ääres ja meisterdasime kodus. Lastele leiab meisterdamisideid väga edukalt Pinterestis – nii oli ka selle seenega. Mulle meeldis see, et seda saab teha käepärastest kodustest vahenditest.

Millest see seen koosneb?

  • 2 pabertaldrikut (olid üle jäänud sünnipäevapeost)
  • 2 WC-paberi rulli
  • guaššvärvid

Kuidas see kõik kokku panna? Kahjuks ma sellest protsessist pilte ei teinud ja katsun sõnadega hakkama saada.

  1. Nagu pildilt ilmselt näha, on ühte taldrikut ja paberirulli vaja lõigata. Taldrikul, mis läheb alla põhjaks, võib lõigata ääred siksakiliseks, et imiteerida rohtu. Ühe paberirulli lõikasin algul pikkupidi lahti, et ta oleks nagu üks paberileht ja oleks lihtsam edasi lõigata. Siis lõikasin selle ristipidi siksakiliselt lahti, et tekiks kaks lahtist rulli, millel on üks sirge äär ja teine siksakiline nagu rohi. Need kaks tükki keerasime lõpuks seenejala alumise osa ümber, et jällegi muru imiteerida. Ühel tükil on vaja sirgem äär narmasteks lõigata, et alumise taldriku külge liimida. Mida pildilt ei paista: seenejalal on ka vaja ülemine äär narmasteks lõigata, et ta seenekübara külge liimida.
  2. Nüüd tuleb lõbus osa, kus saab laps rahulikult kaasa lüüa – kõikide osade välisküljed tuleks vastavalt soovile ära värvida. Meil olid olemas guaššvärvid ja tibu oskas juba pintsliga toimetada. Seen oli talle piisavalt põnev, et see ise ära värvida. Rohuga ma pidin juba üle võtma, sest tal sai kannatus otsa. Väiksemad võivad neid kindlasti ka näpuvärvidega katta.
  3. Me lasime värvil igaks juhuks 24h kuivada. Kui see “raske aeg” on üle elatud, tuleb need PVA-liimiga kokku liimida. Mis järjekorras seda teha, ei ole siinkohal väga oluline. Ainus tähtis moment on see, et rohurullid tuleks enne seenejala ümber mahutada, kui alumise taldriku külge liimida.

WC-paberi rullidest saab veel palju põnevaid asju teha – ma hoian alati paar tükki varuks, et midagi spontaanselt teha. Vaata ka oma pabernõude varud üle – äkki sul tekib juba mingi idee!

How to start with crochet?

The urge to crochet hit me when I was rolling around with my bellybump for the last months. I wanted to make a blanket, booties, teddys, kitties, hats and who knows what else. Since I knew that one of my friends is also crafting, I asked where to get yarn. She referred me to a local store and I ordered almost a box of colourful acrylic yarn. Since the ultrasound hadn’t confirmed my little one’s gender yet (all other “signs” were indicating a girl), I bought both blue and pink yarn.

As you can see in the picture, I started with both classic crochet and amigurumi at the same time. I think any of us have done some granny squares at school, but what is amigurumi? I found the best English explanation here. Until this day I prefer crocheting to knitting because it only involves one pending stitch at a time and with a small child it is not hard to just put the unfinished work aside. There is also less drama in case the the hook falls completely out of the stitch – there is only one stitch to pick up.

Considering some logic, it is easier to start with classic crochet as it requires less equipment – a crochet hook and yarn. With amigurumi you additionally need to think at least about filling, usually also safety eyes and other accessories. On the other hand, amigurumi is convenient as it is manageable with a few simple stitch types – slip stitch and single crochet.

Regardless of what you would like to try first, the next tips should work.

  1. I suggest starting with finding a specific idea – be it a pattern or a video tutorial. It doesn’t need to be anything revolutionary, but if you don’t know or remember any stitches, it is easier to start with a nice guide. After this list I will write about some official and good quality sources, where you don’t need to worry about copyright issues.
  2. To crochet you need a crochet hook. I suggest getting a set with different sizes because you need to have a suitable hook depending on the material. With a set you don’t need to worry, if you are missing the right sized hook, every time you buy new yarn.
  3. Based on what and who your project is for, the right choice of yarn is important. Honestly, I missed the mark with my acrylic stash in the beginning. Yes, it is cheap and pretty, but it is not practical, considering the temperature regulation and care factor. Unfortunately, I had to learn it the hard way – my scarf wasn’t really keeping warm and my little one’s hands were ice blocks in the gloves I made for her. The things also didn’t look well after a wash. So what yarn is suitable? For clothes good old cotton and wool. With those you need to pay more attention to care instructions and can’t just stick them in the washing machine with any program, but at least you can expect warm items that don’t make you sweat. For toys you can experiment with more different mix yarn, if the main concern is not, how they function against the skin.
  4. If you are interested in a 3D project, be it a toy or even a pillow, you need to consider filling. So far, I have bought polyester fiberfill and it has survived nicely.
  5. To add some extras to you project, it is worth exploring accessories like buttons, eyes, pearls/beads, wooden rings, rattles, fabric pieces, etc.

Where to find patterns? In the beginning I was looking for ideas on Pinterest and I managed to find patterns, too – for example, the one for my first blanket. Since it is rather a collection of ideas, you can’t really rely on that and before finding something decent you may end up on several product marketing links and bad quality pictures. Even if there is a proper pattern or guide, it may not be the property of the user and a breach of copyright instead.

Patterns for classic crochet are available in the DROPS online store. It has an extensive selection (from doilies to jumpers). If you are struggling with the patterns, you can additionally find video tutorials for both stitches and techniques.

For amigurumi I have discovered a similar collection. It is also an online store but offers a lot of support for a beginner crafter. It is our local lilleliis, who is sharing both free patterns and guidelines for useful techniques. I suggest learning the 4 tricks for neat stitches immediately – I discovered them one by one in different blogs and was disappointed that I didn’t know them earlier. If you are planning a multicolour project or your item contains several pieces, I also recommend reviewing, how to sew pieces and change colour. Another interesting source for patterns is Amigurumi Today.

I also have a small collection of books by now – I will share the details in another post. Feel free to add some good sources in the comments.

Do you feel like crocheting already?

PS: the crochet blanket is still a big time favourite at our house. I was complaining about the choice of material, but the little one loves it very much and still seeks for it – especially when she is sick and looking for a safe spot.

Kuidas alustada heegeldamisega?

Heegeldamistuhin võttis minust võimust siis, kui ma kõhutibuga viimased kuud ringi veeresin. Ma tahtsin teha tekki, papusid, mõmmisid, kiisusid, mütse ja kes mäletab, mida veel. Kuna ma teadsin, et üks sõbranna tegeleb kõvasti käsitööga, uurisin, kust lõnga osta. Tema soovituse peale vaatasin ringi Karnaluksi lehel ja ostsin kokku peaaegu kasti erksat akrüüllõnga. Kuna ultrahelis veel konkreetselt tibu sugu kinnitatud ei olnud (kõik muud “märgid” ennustasid tüdrukut), siis ostsin nii sinist kui roosat lõnga.

Nagu pildilt näha, siis mul oli juba algusest käsil korraga nii klassikaline heegeldamine kui ka amigurumi. Proovilappe on vast igaüks meist koolis heegeldanud ja see tuleb tuttav ette, kuid mis on amigurumi? Selle kohta leidsin parima eestikeelse selgituse siit. Ma eelistan siiamaani heegeldamist kudumisele, sest selle puhul jookseb alati ainult üks silmus ja väikese lapse kõrvalt ei ole raske tööd vajadusel kõrvale panna. On ka vähem närvikulu, kui heegelnõel peaks pooleliolevast tööst täitsa välja kukkuma, sest siis on ainult üks silmus üles korjata.

Teatud loogika seisukohalt on lihtsam alustada klassikalisest heegeldamisest, sest selle puhul on vähem töövahendeid – heegelnõel ja lõng. Amigurumi puhul peab lisaks mõtlema vähemalt täidisele, enamasti lisanduvad ka turvasilmad ja muud aksessuaarid. Samas on amigurumi puhul mugav see, et tavaliselt saab seal hakkama mõne lihtsa silmusega – aassilmus ja kinnissilmus.

Olenemata sellest, millega kätt proovida, on järgnevad juhtnöörid samad.

  1. Ma soovitan alustada konkreetse idee leidmisega – olgu see siis muster või videoõpetus. See ei pea olema midagi revolutsioonilist, aga kui silmuseid kohe üldse ei tea või ei tule meelde, on lihtsam alustada korraliku juhendiga. Ma kirjutan peale nimekirja mõnest ametlikust ja kvaliteetsest allikast, kus ei pea muretsema autoriõiguste pärast.
  2. Heegeldamiseks on vaja heegelnõela. Mina soovitan kohe muretseda endale mitme suurusega komplekt, sest erinevate materjalidega heegeldamisel on tihti vaja vastavat heegelnõela ja siis ei pea iga uue lõngakera ostuga muretsema, kas sul on kodus ikka õige suurusega konks olemas.
  3. Olenevalt sellest, mida ja kellele heegeldada, on tähtis lõngavalik. Ma ütlen ausalt – ma panin oma akrüüllõngaga alguses mööda. Jah, see on odav ja ilus värviline, aga see ei ole praktiline, arvestades temperatuuriregulatsiooni ja hooldust. Ma õppisin seda kahjuks omal nahal – endale tehtud sall väga sooja ei hoidnud ja tibu käed olid ka kinnastes jääkuubikud. Pesus läksid enamus asju topiliseks. Milline lõng on siis sobiv? Riiete puhul vana hea puuvillane ja villane. Nende puhul peab siltidele rohkem tähelepanu pöörama ja ei saa võib-olla tuimalt asju pesumasinasse lükata, aga nende puhul võib vähemalt arvestada, et keha ei higista ega külmeta. Mänguasjade puhul võib rohkem erinevate segudega eksperimenteerida, kui nende puhul ei ole põhimure, kuidas nad naha vastas toimivad.
  4. Kui on huvi teha ruumilist projekti, olgu see siis mänguasi või hoopis padi, peab mõtlema täidisele. Mina olen seni ostnud padjatäidet (polüester) Abakhanist – seal saab vaba käega endale kilohinnaga kogust valida ja see on siiani ka pesus ilusti hakkama saanud.
  5. Põnevuse lisamiseks tasub mõelda lisadele nagu nööbid, silmad, pärlid/helmed, rõngad, kõrinad, kangatükid jms.

Kust leida mustreid? Ma alguses otsisin ideid Pinterestist ja mul õnnestus sealt leida ka mustreid. Oma esimese teki mustri leidsin samuti sealt. Kuna see on pigem ideede kogumik, ei saa sellele siiski väga loota ja enne millegi asjaliku leidmist võib sattuda hoopis valmistoodete müügilinkide ja kehva kvaliteediga piltide otsa. Kui leidubki korralik muster või juhend, ei pruugi see olla jagaja oma looming ja võib rikkuda autoriõiguseid.

Mustreid klassikaliseks heegeldamiseks võib leida DROPS lõngapoest. Seal on väga mitmekülgne valik (alustades linikutest ja lõpetades kampsunitega). Kui mustritega päris “sina” peal ei ole, leiab sealt ka õppevideod nii silmuste kui põhivõtete kohta.

Amigurumi jaoks olen avastanud sarnase kogumiku. Tegemist on samuti e-poega, kuid ka siin leiab palju abimaterjali iseseisvaks nokitsemiseks. Tegemist on Eesti oma lilleliisiga, kes jagab nii tasuta mustreid kui ka juhendeid kasulike võtete kohta. Ma soovitan kindlasti kohe ära õppida 4 trikki, mille abil ilusamaid silmuseid heegeldada – ma ise avastasin neid ükshaaval jooksvalt erinevaid blogisid lugedes ja igakord kurvastasin, et enne ei teadnud. Kui on plaan teha mitmevärvilist või mitmest tükist koosnevat projekti, soovitan kindlasti vaadata, kuidas elemente kokku õmmelda ja värvi vahetada. Tasuta mustreid ja õpetusi alustuseks leiab ka Spire veebipoest. Kes julgeb inglise keeles asja ette võtta, leiab põnevaid mustreid lehelt Amigurumi Today. Spire kodulehelt leiab abivahendina silmuste tõlked – nagu näete, on heegeldamises vahe ka UK ja USA keelekasutuses.

Mul on heegeldamise kohta ka juba väike raamatukogu – jagan seda mõnes muus postituses. Kui tead ka mõnda head infoallikat, anna kommentaarides teada.

Kas tuli ka heegeldamise isu peale?

PS: see heegeldatud tekk on siiani suur lemmik meil. Ma küll kurtsin materjalivaliku üle, aga tibule on see siiani väga armas ja eriti, kui ta haige on, otsib ta alati oma tekki taga, et sinna alla turvaliselt peitu pugeda.

Christmas picture with pinecone frame

This project can be considered a coincidence.

My little one really likes to bring home different objects she finds outside. On the window seal we have a box full of sea and snail shells, stones, chestnuts, acorns, dry leaves, pinecones etc.

Recently I ordered Christmas themed design paper (I will write a separate post about these), to try out Christmas cards. I thought that they were all 15×15 cm, but one set appeared to be 30×30 cm. The ScrapBoys “Winter Cotton” set had several pretty nature views, and I could not imagine cutting them up for small cards. The ordered package was also in a nice white pizza box, which was calling to be recycled.

Since at this point all the online communities of crafters are already in Christmas mode and presenting their beautiful creations, I made an obvious decision to make something exciting with my little naturalist. We started a project, which extended over a few days.

So what did we do?

  1. I cut off the cover of the pizza box and “adjusted” the edges with some special shaped scissors (I was not sure how much of the edges would show in the completed project). The scissors were a random find in the local supermarket – interchangeable blades with different shapes for kids.
  2. I glued the selected picture from the design papers onto the box cover with regular white crafting glue and left it to dry under a pile of books.
  3. I grabbed my little one with her sandbox bucket, dressed up warm and went to the forest to pick some pinecones. Since she had a lot to discover, I did most of the picking. I was also considering collecting some scattered tree bark, but I kept discovering “wildlife” attached to them (even a ladybird) and I didn’t risk it. I did not want to discover some tiny eggs hatching in our warm home!  
  4. After a light shower we left the pinecones drying on paper on the heated floor of our bathroom and waited about 24h, until they dried and opened up. I decided to dry them because they changed a lot in size and if this would happen after gluing on the paper, they would probably kick each other off.
  5. I dug out a tube of white acrylic paint, which I had received as a gift, some paint brushes, a protective cover for the table and sparkly white glitter powder from Tiger. The paint tube was very small and just enough. The glitter was also a tiny, cute bottle – I poured it into a low plastic box. I squeezed the paint onto a paper plate for easy access. Since the plate had marks from old blue paint, the white picked up a bit of nice shading.
  6. We started painting with my little one. I liked doing light brush strokes just to cover the edges. She was taking it seriously and tried to paint some of the pinecones completely white. On the freshly painted pinecones we sprinkled some glitter, hoping that it would stick on wet paint and create an effect of snow crystals. We shook the pinecones over the glitter box to remove the loose bits. Our little one got tired after a while, so I stuck one brush into daddy’s hands – he diligently helped me paint all the remaining pinecones.
  7. We put the painted pinecones on the paper again and left them drying for another 24h. I had also found some small Christmas bulbs. The last part I completed myself as I was using a hot glue gun. I glued all the pinecones next to each other one-by-one and added some Christmas bulbs for accent. Of course, some of the glitter was still loose and we managed to decorate the floor too, but as an additional effect it scattered over the picture and in daylight it looks as if it is snowing. You cannot see it in the photo and if you like it, I believe the composition works without glitter as well.

Now I am hoping that I will be able to put the picture away safely after Christmas, so that I can reuse it in the future.

Käbiraamiga jõulupilt

Selle projekti kohta võib öelda, et see on juhuste kokkusattumus.

Mu tibule meeldib väga õuest leitud objekte koju kaasa võtta. Meil on aknalaua peal karp, kuhu sisse on kogunenud tühjad ranna- ja teokarbid, kivid, kastanid, tammetõrud, kuivanud lehed, käbid jne.

Ma tellisin endale hiljuti e-poest jõuluteemalist disainpaberit (kirjutan nendest toredatest paberitest eraldi postituses), et proovida jõulukaarte teha. Arvasin, et kõik olid 15×15 cm suuruses, aga üks komplekt oli hoopis 30×30 cm. ScrapBoysi “Cotton Winter” komplektis oli mitu ilusat loodusvaadet, mille puhul ei kujutanud kuidagi ette, et lõikaks need väikeseks. Tellitud pakk oli ka kenas valges pizzakarbis, mis kohe kutsus seda taaskasutama.

Kuna praegu on käsitöölised erinevates veebigruppides juba enamjaolt jõululainel ja jagavad oma ilusaid töid, sündis ilmselge otsus oma väikese loodusteadlasega ka midagi põnevat teha. Alustasime projekti, mis kujunes mitme päeva tööks.

Mis me siis tegime?

  1. Lõikasin saadud pizzakarbi kaane ära ja lõikasin ääred igaks juhuks mustriliste kääridega “ilusaks” (ma ei olnud kindel, kas nad jäävad valmistöös paistma). Käärid on üks müstiline leid Prismast – vahetatava otsaga erinevate teradega lastekäärid. Kahjuks ei leia hetkel neid kodulehel.
  2. Kleepisin ühe disainpaberitest valitud pildi PVA-liimiga lõigatud kaane keskele ja panin raamatutekuhja alla kuivama.
  3. Võtsin tibuga väikese liivakastiämbri, panime soojalt riidesse ja läksime metsa männikäbisid korjama. Kuna tibu leidis palju muud põnevat, jäi korjamine enamjaolt minu teha. Vahepeal vaatasin huviga ka pudenenud männikoore tükke, aga avastasin nende küljest pidevalt erinevaid loomi (muuseas lepatriinu) ja ei hakanud riskima. Pärast kooruvad soojas toas veel mingid munad!
  4. Peale kerget duši panime käbid soojustatud vannitoa põrandale paberile kuivama ja ootasime umbes 24h, kuni käbid kuivasid ja avanesid. Ma otsustasin neid kuivatada, sest nad muudavad sellega kõvasti mõõtmeid ja kui see juhtuks juba liimitud kujul, siis nad ilmselt puksiksid üksteist paberilt minema.
  5. Kaevasin välja valge akrüülvärvi tuubi, mis mulle kunagi kingiti, mõned pintslid, kaitsva lauakatte ja Tigerist ostetud valge läikepulbri. Värvituub oli täitsa väike ja kulus täpselt ära. Läiget oli ka selline armas väike pudel – kallasin selle madalasse plastikkarpi. Värvi pigistasin pabertaldrikule, et oleks lihtsam pintsliga võtta. Kuna seal taldrikul oli enne olnud ka sinine guašš, tekkis mõnele pintslitõmbele ilus sinine varjund.
  6. Hakkasime tibuga koos värvima. Mulle meeldis pintsliga kergelt üle tõmmata, et ainult ääred oleksid valged. Tibu võttis asja tõsiselt ja proovis mõned käbid täitsa valgeks värvida. Värvitud käbidele puistasime sõrmedega peale läiget – lootsin, et see jääb värvi külge kinni ja tekitab lumekristalli efekti. Raputasime käbisid karbi kohal, et lahtist läiget maha saada. Tibu väsis vahepeal ära ja torkasin ühe pintsli issile kätte – ta aitas käbid ilusti lõpuni värvida.
  7. Panime värvitud käbid jälle paberile ja lasime 24h kuivada. Mul olid varutud ka väikesed jõulukuulid. Viimase osa tegin jälle ise, kuna kasutasin kuuma liimipüstolit. Liimisin käbid järjest pildi ümber ja lõpuks lisasin paar jõulukuuli ka aktsendiks juurde. Muidugi see läige osaliselt ikkagi pudenes ja meil sai ka põrand dekoreeritud, aga lisaefektina ta pudenes pildile ja päevavalguses näeb pilt välja, nagu sajaks lund. Fotol seda näha ei ole ja kui see meeldib, siis ma usun, et ilma läiketa on see kompositsioon ka ilus.

Ma nüüd loodan, et saan selle pildi peale jõule kuidagi ilusti ära panna, nii et saab ka tulevikus kasutada.

%d bloggers like this: