Raamatud heegeldamisest

Internet on küll piiritu ja pakub palju infot, kuid vahel on üks hea raamat käepärasem. Heegelsilmuseid ja -võtteid õppisin ma videoõpetuste abil ja päris algajate õpikuid ma pole ostnud. Raamatud hakkasid mind huvitama, kui tahtsin kvaliteetseid mustreid leida ja nende otsimine internetis muutus keeruliseks. Lisaks on mustrite kogumik raamatu kujul üldjuhul odavam kui digitaalsete failide ostmine ükshaaval ja paberkandjal silmuste jälgimine on minu arust lihtsam kui arvutis ja eriti videos. Ma tõin oma esimeses heegeldamiseteemalises postituses välja tasuta veebiallikaid, kuid minu arust on ka tähtis disainereid toetada.

Ana Paula Rimoli “The Big Book of Little Amigurumi” on minu mäletamist mööda esimene amigurumi raamat, mille jõuluvana tõi. Nagu nimi juba viitab, on tegemist üsna mahuka valikuga – koguni 72 erinevat mustrit erinevatele pisikestele mänguasjadele. Siit raamatust leiab enamjaolt loomaperesid, kuid ka sööki, tööriistu ja detailsemaid beebimänguasju (kõristi, rippuv karussell voodile või vankrile). Loomakestel on tihti ka põnevad lisandid nagu riided ja pesad. Kuna tegemist on väikeste esemetega, on see hea raamat, kui sa tahad midagi kiiresti valmis saada ja palju erinevaid asju teha. Kuna ma ei ole suurem asi õmblemise fänn ja pisikeste detailide õmblemine on eriti tülikas nikerdamine, on ta mul viimasel ajal seisma jäänud.

Sarah Zimmermani “Crochet Cute Critters” sisaldab 26 erineva looma mustrit. See on üles ehitatud nagu õpik – alguses on põhjalikult selgitatud kõik raamatus ette tulevad võtted ja silmused, millele järgnevad ükshaaval kõik mustrid. Siin esindatud loomade valmismõõduks on hinnatud 10 tolli ehk umbes 25 cm. Seda raamatut julgen soovitada algajatele kaisukahuvilistele.

Annie’s Crochet “Amamani Puzzle Balls” on minu jaoks nagu amigurumi uus tase. Kuna ma olen suur funktsionaalsete ja arendavate mänguasjade fänn, pakkus Pinterest mulle mingi hetk amamani tehnikat. Siit leiab raamatu autori selgituse ja tasuta lihtsama puzzle palli mustri, mille alusel on raamatus esindatud loomad arendatud. Vaatamata raamatu viitele, on seal tegelikkuses 5 erineva looma mustrid. Alguses on korduvate elementide juhendid, millele järgnevad detailsemad kehaosade õpetused. Ma valmistasin sealt oma tibule dinosauruse ja lisasin omalt poolt iga tüki sisse ka ühe kõrina, et oleks põnevam mängida. Ma mäletan, et juba puzzle põhielementide valmistamisel jäi mulle silma liigne tükeldamine ja ma muutsin osaliselt ülesehitust, et oleks vähem õmblemist ja ilusamad ühenduskohad. Seda raamatut soovitan kindlasti juba kogenud amigurumi-meistritele, kes tahavad midagi põnevamat proovida.

Mari-Liis Lille ehk lilleliisi loomingut ma mainisin juba ühes eelnevas postituses, kuna tal on väga praktiline veebileht amigurumi-huvilistele. “Imeline Nukumaailm” on tema esimene mustrikogu, mis mul paberkandjal ostukorvi sattus. Selle raamatule pööras tähelepanu üks sõber sooduka ajal ja mul tekkis huvi, kuna seal on õpetused nukkude ehk inimesetaoliste mänguasjade tegemiseks. Selleks ajaks mul loomamustreid juba jagus ja kuna tibu hakkas nukkudega mängima, tekkis huvi ka nende heegeldamise vastu. Lilleliisi kodulehel saab enne ostu galeriis kõik raamatus esindatud nukud üle vaadata. Alumisel pildil on näha, milline nukk minu tibu suur sõber hetkel on – see on kokku pandud erinevatest mustritest. Raamatu puhul meeldibki mulle see, et kõik nukud on väga omanäolised, aga samas on loogilise mõtlemise abil võimalik erinevaid elemente omavahel kombineerida. Lisaks sellele leiab seal palju põnevaid võtteid – kuidas kehaosi ilma õmblemiseta ühendada, riietele tülli lisada, lõngast erineval moel juukseid valmistada jms. See raamat sobib ka pigem juba kogenud heegeldajale. Seal on iga mustri juures raskusaste hinnatud ja enamus juhendite puhul on see “keskmine” või “keeruline”.

Marju Veereti “Lillelapsiku loomaaed” jäi mulle silma ühe raamatupoe sooduskampaania ajal. Nimi oli mulle juba tuttav, kuna autor jagab oma tegemisi aeg-ajalt Facebooki käsitöögrupis ja tal on ka populaarne blogi. See raamat on omapärane, kuna suurema osa sellest on moodustavad hoopis tema tegelaste lood ja lõpus on värvikamad mustrid. Tema tegelased on väga omanäolised ja ja talle meeldib neile karvaseid mohäärlõngast kasukaid teha. Mulle tundub, et see raamat on tore kingitus amigurumi-huvilisele, kellele meeldib ka humoorikaid jutte juurde lugeda.

“500 Crochet Stitches: The Ultimate Crochet Stitch Bible” on kogumik, mille taolisi on palju. Siin ei ole tegemist enam amigurumi mustritega, vaid erinevate klassikaliste heegelsilmuste ja motiivide õpetustega. Mulle meeldib see raamat, sest see sisaldab 3 suurt kategooriat: ridades heegeldatavad mustrid, ringsed motiivid ja äärepitsid. Iga õpetus sisaldab fotot, tekstiõpetust ja joonist. See raamat pakub lõputuid võimalusi heegeldajatele, kes oskavad palju ise tuletada. Näiteks saab nendest kategooriatest moodustada mütsi: alustad ringmotiiviga, pikendad mustriridadega ja lõpetad äärepitsiga.

Dora Ohrensteini “Top-Down Crochet Sweaters” on värskeim mustrikogumik jõuluvanalt. Selle raamatu vastu tekkis huvi, kuna olen koguaeg üritanud amigurumi kõrvalt ka riideid heegeldada, aga arvutiga on selline mahukas töö minu arust raske. Mütse, pearätikuid ja õlasalle olen teinud ka videoõpetuste abil, aga kampsunite õpetusi on olnud keeruline leida või jälgida. Selles raamatus on 14 erinevat kampsunit ja nad on nii mitmekülgsed, et ei tea veel, kust alustada – erinevad varrukapikkused, õhulised ja tiheda mustriga, kinnised ja eest lahtikäivad. Mustrid algavad kõik ülemisest otsast, et saaks töö käigus proovida ja varakult suuruse paika. Umbes kolmandik raamatust seletabki lahti ja põhjendab selle meetodi, ülejäänud osa moodustavad mustrid, mis on reastatud raskusastme järgi.

Ma täiendan seda postitust ka edaspidi, kui mõni uus raamat oma tee minuni leiab.